Internet kui killer? Või ei?

Teise nädala postituseks tuli kirjeldada kaht nähtust Interneti varasemast ajaloost. Üks, mis on kasutusel tänapäevani ja teine, mis enam kasutust ei leia.

Esimese asjana tahaks välja tuua sellise huvitava tehnoloogia minu jaoks juba ammusest ajast, nimelt DNS.
Domeeninimede süsteem ehk lühidalt DNS loodi 1984. aastal, veel ARPANET'i ajal. Samal aastal loodi ka esimesed domeeninimede serverid. Selle süsteemi loomine tähendas seda, et nüüd sai keerukate ja raskesti meelde jäävate IP aadresside asemel jätta meelde natuke inimsõbralikuma ehk kergemini meeldejääva ja eristuva domeeni nime. DNS'i on võrreldud ka telefoniraamatuga Interneti jaoks.
Domeeninimede serveris on iga domeeninime kohta ära toodud temale vastav IP aadress ja trükkides sisse näiteks www.neti.ee, viis süsteem selle aadressi kokku temale vastava IP aadressiga. Tänu sellele ei pidanud inimene enam keerukaid numbrikombinatsiooni meelde jätma. Esialgu olid domeeninimed ja IP aadressid kirjas lihtsas tekstifailis, aga tänapäeval on nende jaoks suured andmebaasid. Viide

Vaatamata sellele, et antud süsteem on võrdlemisi vana arvestades praegust vägagi kiiret tehnoloogia arengut, on see kasutusel tänapäevani.








Nii...ja nüüd põnevama osa juurde. Mis nähtus on tänapäevaks välja surnud või kadunud? Mõtlesin pikalt selle peale ja ei tahtnud siin hakata mingeid aegunud andmekandjaid või telefoniraamatuid kirjeldama. Pigem kirjutaks millestki, mis häirib ennast ka päris tugevalt.
Räägime siis privaatsusest, sest see on asi, mis on minu meelest tänapäevaks tänu Internetile täielikult kadunud. Enne kui Internet kogu maailma eneseimetlejad oma kõikvõimsusega halvas(no võtame näiteks 15 aastat tagasi), käis minu sünnipäeval viis head sõpra. Mul oli tegelikult rohkem sõpru, aga neid ma teadsin piisavalt hästi ja käisin piisavalt läbi, et oma sünnipäevale kutsuda. Praegu "käib minu sünnipäeval" aga läbi Facebooki iga aasta vähemalt 10 korda rohkem inimesi. Pooli neist pole ma kordagi oma elus näinudki. Aga tundub, et nemad mind kuidagipidi teavad ja tunnevad. Kõigi elu on ju veebis igaühele vabalt tutvumiseks.
Lisaks muidugi kõiksugused pakkumised olenevalt minu maitse-eelistustele. Ma pole kordagi kuskil mingit küsitlust täitnud, et millised tossud mulle meeldivad. Kust siis reklaamid teavad, et mulle just sellised Nike tossud meeldivad? Isegi enne kui ma ise seda tean. Keegi seal kuskil taga teab minu elust rohkem kui ma ise ja mulle see eriti ei meeldi.
Igatahes jah, privaatsus on surnud!