esmaspäev, 27. veebruar 2017

Halloo? Kas sa kuuled?

Selle nädala teemaks oli "uus meedia" ja täpsemalt pidime välja valima antud teemast ühe komponendi ja analüüsima, kuidas see on oma valdkonda mõjutanud.

Minule tundus kõige südamelähedasem reaalajasuhtlus ja otsustasin kirjutada sellest, kuidas see on inimeste omavahelist suhtlemist mõjutanud vaadeldes ka telefonisuhtlust.

Reaalajasuhtluse all uue meedia mõistes mõtleme vahendeid, mille abil saame teiste inimestega interneti kaudu suhelda. Näiteks  jututubasid, IRC'i, erinevaid messengere ja ka näiteks Skype. Minu enda kogemus selliste värgendustega algas mingisuguses hot.ee jututoas, kus sai suvaliste inimestega lambist möla aetud. Mäletan, et sai seda põhiliselt oma rate.ee profiili linkimiseks kasutatud. Siis edasi tuli juba MSN messenger, kus polnud enam täiesti suvalised inimesed, vaid need, kelle olin ise lisanud ja kellega oli tahtmist suhelda. Sealt algaski see sotsiaalne eraldumine pihta, mis on tänapäeval väga suureks probleemiks saanud.

Veel mitte väga kaua aega tagasi oli mobiiltelefon noore inimese parim sõber. Sai igal ajal ja igas kohas ükskõik kellele helistada. Vanemad tundsid mures kus nende pesamuna asub? Pole probleemi, mobiiltelefon aitab. Ärikõned olenemata asukohast. Kõik see on suurel määral muutunud. Telefonid on alles, aga selle põhifunktsioon on täielikult muutunud. Telefonikõned on asendunud messengeride ja Skype'ga. Kui on tõesti väga kiireloomuline mure siis tuleb see telefonikõne ära teha, aga enamus tänapäeva suhtlust käib läbi uute kanalite. Samal ajal muudab see suhtluse ka mugavamaks, sest pole vajadust otsekohe vastata. Kui on kiire, siis vastad siis kui selleks aega saad. Või saad oma vastuse läbi mõelda ja siis vastata, selle asemel, et "ma mõtlen ja helistan hiljem tagasi". Skype võimaldab teha ka pildiga ja häälvestlusega kõnesid, seda ka läbi tänapäeva nutitelefonide. Tundub, et telefoniteenust ei olekski nagu enam vaja. Vanema generatsiooniga siiski peab veel telefoni teel kõnelema, sest nemad üldjuhul ei oska arvutit või nutitelefoni kasutada ja telefonikõne pole mingi "ulme" nende jaoks.

Messenger ja  Skype on ka tööl ja koolis asendamatu. Ma isegi ei mäleta millal ma viimati töökaaslastele helistasin. Kogu suhtlus käib alati läbi messengeri ja pole veel tekkinud probleemi, et kellelgi jääks mingi info saamata. Erinevalt telefonikõnest saab vestlust veel hiljem järele vaadata mis tähendab, et pole vaja kriitilist infot kuskile eraldi kirja panna. Kõik kooli grupitööd saab samuti väga hästi Skype või muu sarnase alternatiivi kaudu tehtud.

Selline suhtlus on aga kaasa toonud ka probleemi, kus inimesed, eriti noored enam omavahel näost näkku põhimõtteliselt ei suhtlegi. Isegi koolis üksteisest 10 meetri kaugusel seistes on millegipärast lihtsam kirjutada kui otse rääkima minna. Ka mina ise olen selles süüdi - selle asemel, et teise tuppa minna ja oma asjad ära rääkida, ma pigem kirjutan messengeris. Päris jube mõelda tegelikult.

Minu isiklik arvamus on, et telefonisuhtlust uue meedia reaalajasuhtluse variandid päris üle ei võta, vähemalt mitte veel niipea, aga kindlasti järjest suurem osa ühiskonnast hakkab kasutama telefonikõnedele alternatiivseid variante. Loodame vaid, et mingisugune vahetu suhtlus ikka inimeste vahel jätkub.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar