Selle nädala teemaks oli infoühiskond. Teema raames lugesin läbi soome rahvusvaheliselt tunnustatud infoajastu teadlase Dr. Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile, mille teemaks oli globaalse infoühiskonna väljakutsed. Selle kohta kirjutan ka väikese arvustuse tuues välja minu jaoks kõige silmapaistvamad "ennustused", mis on täppi läinud.
Raporti sisuks oli eelnimetatud Pekka Himaneni nägemusega, missuguseks võib kujuneda tulevikus(siis oli raport tehtud arvestades aastat 2010) infoühiskond ja kuidas kuidas selleks tuleks vastavalt valmistuda arvestades tol hetkel sellele viitavaid trende.
Välja oli toodud trendid, millest võis järeldada milliseks võib tulevik kujuneda. Näiteks tootmise liikumine odavamatesse maadesse, jättes seeläbi arenenud maadele võimaluse keskenduda arendustegevusele. See trend on ka järjest rohkem suurenenud. Samas arengumaad, kus infotehnoloogia on maha jäänud, jäävad üha rohkem majanduslikult maha rohkem arenenud riikidest.
Kui varem keskenduti rohkem tehnoloogia arengule, siis infoühiskonna arengu teises faasis keskendutakse tehnoloogia arengu kõrval ka juba pigem sellele KUIDAS me tegutseme.
Väga tähtsa osa saab raporti kohaselt kultuur. Suureneb näiteks kirjanduse, muusika, televisiooni ja arvutimängude tähtsus. See on väga täppi läinud. Vaatame kasvõi arvutimänge. Tänapäeval on arvutimängudest saanud isegi omaette sport ja elatusallikas lisaks sellele, et see on väga paljudele inimestele igapäevane stressi maandus. Lisaks arvutimängude võistlustel osalemisele teenivad paljud inimesed(ja üldse mitte ainult noored) raha "live steamimisega" ehk teised inimesed vaatavad kuidas nad mängivad ja "annetavad" neile raha.
Tema arvas, et tulevikus on infoühiskonnas järjest suurem rõhk inimese loovusel, mitte töökusel või teadmistel. Ja tõepoolest, igal pool kuuleme aina väljendit "mõtle kastist väljaspoole". Tema arvates peakski loovus olema üks infoühiskonna alustalasid ja selle baasiks peaks olema kõrgtasemel haridussüsteem, mis lihtsalt info edasi andmise asemel arendab ka inimeste sotsiaalseid oskusi, enesekindlust ja loovust. Seda trendi on ka mingil määral märgata, kuigi mitte igal pool.
Väga hästi ennustas ta ette ka seda, et tulevikus hakkab järjest enam kaduma kaheksast viieni suvalise piisavalt tasuva töökohal tiksumise mentaliteet. Töötajad ei taha enam teha lihtsat ja mõttetut tööd, nad tahavad tunda, et nad loovad mingit väärtust, annavad midagi ühiskonnale ja kuuluvad kuhugi. Vastavalt tema raportis kirjutatule on tähtsaks saanud ka töötaja heaolu.
Kuna järjest vähem tehakse infoühiskonnas füüsilist tööd, siis nagu ka tema oma raportis välja tõi, peaks inimeste tervist silmas pidades inimesi motiveerima sporti tegema. Ja praegu ongi näiteks väga paljudes töökohtades olemas võimalus mängida lauatennist, et natukenegi oma sundasendist välja saada. Ka pakutakse spordisaalide külastuste tasumist ettevõtete poolt. Samuti on televisioonis väga palju erinevaid kaalulangetus- ja spordisaateid mis peaksid inimesi motiveerima sporti tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar